Eile oli mõnusalt soe ilm ja sai ette võetud väike väljasõit. Esmalt oli vaja käia Viljandis ja astusime ka suvilast läbi. Viljandis läks hästi, mission accomplished. Teel sinna vaatasime päikesepaisted, Jõesuu uut silda ja kõikjalt üleajavaid jõgesid ja järve, lisaks ka muid kohalikke hiigellompe, mis omandasid juba järve mõõtmeid. Muuseas nägime ka sookurgede paari. Suvilasse autoga ligi ei pääsenud, tee peale oli tekkinud järjekordne järv, millel ujus 12 luike (tegelikult olid nad naaberlombil, aga liialdama peab). Sai siis ette võetud jalgsimatk vabas looduses. Hea, et kaasreisijatel leidus kummikuid, mida endale jalga panna. Päikesepaiste taustaks oli lõokeste ja kiivitajate ennastunustav laul ning saabuvate haneliste tiivasahin. Ülimõnus!
Suvilas oli veelgi mõnusam ning kevadmärke rohkemgi - metsvindid, õitsevad lumikellukesed ja talveunest ärganud mesilased kes olid vallutanud majaotsa. Igatahes oli lõpuks nii soe, et sai kampsuni seljast võtta.
Laupäeva õhtul käisime kodu lähedal jalutamas, imetlesime meie "jõge", mis muidu on nire, aga nüüd ajas üle kallaste ja vahutas nagu Niagara.
Kokkuvõtvalt - kevad on käes.
Laupäeva õhtul käisime kodu lähedal jalutamas, imetlesime meie "jõge", mis muidu on nire, aga nüüd ajas üle kallaste ja vahutas nagu Niagara.
Kokkuvõtvalt - kevad on käes.
