Algas puhkus

Eile, kell 11.15 algas minu puhkus. Puhkus, mis on nii ära sisustatud, et vaba aeg puudub. Kuna 29-st algavad eksamid, siis veedan viimase nädala ja vist isegi jaanipäeva õppides. Pärast seda on lossipäeva üritused. Ja siis on natuke vaba aega, et suvitada ja Mõisas lihtsalt olla. Vahele tuleb üks esinemine ja siis on kaks järjestikust folginädalavahetust, esmalt Võrus ja siis Viljandis. Viljandis näeb loodetavasti ka neid inimesi, keda juba ammu näinud pole. Ja augustis on võimalik, et meie ettenähtud esinemine toimub härra president Ilvese valvsa silma all, aga lootkem, et siiski mitte. Vabatahtlikuna olen ma Maapäeval ametis niikuinii.

Ahjaa, minu ja Lota sünnipäev on pandud paika sellele ainsale sobivale augustinädalavahetusele, ehk 19. augustile. See on küll pühapäev, kui 20. august on riigipüha, nii et elate üle. Millalgi saabuvad ka ametlikumad kirjad.

Kalli ja päikest!

Miks on nii, et osad inimesed on nõmedad?

Jõudsin just järeldusele, et on olemas inimesi, kes lihtsalt on nõmedad. Kes ei suuda üle saada oma lapsikust solvumisest minuga seotud inimeste peale ja kes sellepärast ka minuga nõmetsevad. Ega midagi, siiani kannatasin, nüüd ütlen välja - Kadri, kui sa jätkad samamoodi käitumist ennast ümbritsevate inimestega, siis ära imesta, kui nad kaovad. Viga pole mitte neis, vaid sinus. Mõtle sellele, et sõbrad ongi selleks, et sulle öelda, kui sa valesti teed. Ja kusagil pole öeldud, et nad peavad kõiki sinu maailmavaateid jäägitult jagama. Inimesed võivad hoolida sinust ka siis, kui nad sinuga alati nõus ei ole. Ja veel üks nõuanne - kes tahab olla armastatud, peab ise oskama armastada, tingimusteta.

Kahju ainult, et sa oma last kättemaskuvahendina kasutad. Ole hoolikas, et see kätte maksma ie hakka.

Teistele (põhjaeestlastele) - igatsen hirmsasti teie järele, kuid meie kohtumise tund on veel teadmata. Jaanipäevaks tuli midagi ette, nii Tallinna kanti ma ei jõua. Ainuke lahendus on saada kokku kusagil poolel teel, millalgi kui mul on vaba aega.

Tartlastele - neljapäeval algab puhkus. Saagem varsti kokku ja pidagem maha üks pidu. Ülikooli eksamid on veel ees, ja mõned Laiuse üritused, aga ühe peo jaoks aega ikka leidub.

Üldiselt - elu on ilus, suvi käes. Viimase nädala jooksul möödus kolm päeva nii, et alkoholi ei tarvitatud. Kolm päeva sai sünnipäevašampust juua ja laupäeval pärast esinemist toimus õlle- ja grillipidu. Natuke kole on, aga natuke ikka võib. Tööl käisin kaks tundi päevas, sest ülejäänud asjad olid tehtud, käisin lihtsalt nägu näitamas. Üheksandikud sooritasid kõik oma inglise keele eksami, nii nagu ma arvasingi (ei ma ennast kiitmast väsi) ja sellega sai ka tõsisem töö otsa. Nüüd jobutan veel neli päva tööl, kolmapäeval on lõpuaktus. Neljapäeval aga lähen oma tädipoja lõpuaktusele, kes lõpetab Härmat ja on juba teada, et jätkab juuraõpingutega. Süda kohe rahul, ei pea "lapse" pärast murtesema.

I play piano, isn't it.

Vahepeal olen veetnud loengu tutvudes uusimate inglise keele üllitistega. Mõned keeleteadlased on nimelt jõudnud järeldusele, et kuna artiklid, küsijätkud jne. on võõrkeelena rasked õppida, siis jätame need ära. Ainus allesjääv küsijätk on "isn't it". Ja ainsuse kolmanda isikut ei ole reaalselt olemas (on ainult grammatiliselt), siis pole seda ka vaja. Sellest tulenevalt ka pealkiri.

Ülikoolis käisin, et enne eksameid veel targemaks saada.

Ja raamatuid lugesin, ja lossipäeva asju ajasin ja natukene nägin sõpru ka. Aga rohkemat pole jõudnud. Aga Tallinna tulek lükkus edasi määramatusse aega, ise ka ei tea, millal jõuan. Oluline on see, et smala ajala Sprot ka seal viibiks, sest mul on teda vaja.

Lääbi, lääbiii. läääbiiiiii

Läbi sai. Kooliaasta, ma mõtlen. Täna oli viimane lastega päev, homsest algab paberimajandusega tegelemine. Ühtegi suvetöölist ma ei jätnud, elu on kohe poole lihtsam. Nüüd on aega eksamiteks õppida, raamatud lõpuni lugeda, päikest võtta ja elu nautida. Vahepeal, mai viimastel nädalatel toimusid ka koolis pidevalt ainult mingid üritused ja õppepäevad. Muuseas sai tuld kustutada (ja ühtlasi tänada PäästeametitLumelahingu toetamise eest), elustada, niisama passida, elada kaasa sellele, et meie tantsijad pääsesid tantsupeole (ja mul on täpselt sellel ajal eksamid!), ise tantsida ja saada tantsitatud, aastalõpupidu õpetajatega maha peetud ja lastega ekskursioonil käidud. Ekskursioonil sain ma muuseas ka Tartus lotja tüürida, ajaloomuuseumis oma teadmistega hiilata (pomisedes omaette "ma teadsin seda juba ammu") ning Raadil jalutada ja mõelda selle, kui loll oli/on Vene riik.
Nädalavahetuse veetsin Mõisas suvitades (laupäeval) ja ujumas käies, pühapäeval istutasin lilli ja kujundasin aiamaad ümber. Täna saan kanda ainult väga siledast materjalist riideid, kuna kõrbesin kergelt ära.
Lubadsi ei anna, aga võib juhtuda, et olen nädalavahetus enne jaanipäeva Tallinnas.