esmaspäev, juuni 18

Miks on nii, et osad inimesed on nõmedad?

Jõudsin just järeldusele, et on olemas inimesi, kes lihtsalt on nõmedad. Kes ei suuda üle saada oma lapsikust solvumisest minuga seotud inimeste peale ja kes sellepärast ka minuga nõmetsevad. Ega midagi, siiani kannatasin, nüüd ütlen välja - Kadri, kui sa jätkad samamoodi käitumist ennast ümbritsevate inimestega, siis ära imesta, kui nad kaovad. Viga pole mitte neis, vaid sinus. Mõtle sellele, et sõbrad ongi selleks, et sulle öelda, kui sa valesti teed. Ja kusagil pole öeldud, et nad peavad kõiki sinu maailmavaateid jäägitult jagama. Inimesed võivad hoolida sinust ka siis, kui nad sinuga alati nõus ei ole. Ja veel üks nõuanne - kes tahab olla armastatud, peab ise oskama armastada, tingimusteta.
Kahju ainult, et sa oma last kättemaskuvahendina kasutad. Ole hoolikas, et see kätte maksma ie hakka.

Teistele (põhjaeestlastele) - igatsen hirmsasti teie järele, kuid meie kohtumise tund on veel teadmata. Jaanipäevaks tuli midagi ette, nii Tallinna kanti ma ei jõua. Ainuke lahendus on saada kokku kusagil poolel teel, millalgi kui mul on vaba aega.

Tartlastele - neljapäeval algab puhkus. Saagem varsti kokku ja pidagem maha üks pidu. Ülikooli eksamid on veel ees, ja mõned Laiuse üritused, aga ühe peo jaoks aega ikka leidub.
Üldiselt - elu on ilus, suvi käes. Viimase nädala jooksul möödus kolm päeva nii, et alkoholi ei tarvitatud. Kolm päeva sai sünnipäevašampust juua ja laupäeval pärast esinemist toimus õlle- ja grillipidu. Natuke kole on, aga natuke ikka võib. Tööl käisin kaks tundi päevas, sest ülejäänud asjad olid tehtud, käisin lihtsalt nägu näitamas. Üheksandikud sooritasid kõik oma inglise keele eksami, nii nagu ma arvasingi (ei ma ennast kiitmast väsi) ja sellega sai ka tõsisem töö otsa. Nüüd jobutan veel neli päva tööl, kolmapäeval on lõpuaktus. Neljapäeval aga lähen oma tädipoja lõpuaktusele, kes lõpetab Härmat ja on juba teada, et jätkab juuraõpingutega. Süda kohe rahul, ei pea "lapse" pärast murtesema.

Kommentaare ei ole: