Diskopall ja mürgised taimed.

Käisin pealinnas. Lisaks sugulaste nägemisele (sünnipäevad ju) käisin ka botaanikaaias mürgiseid kodutaimi vaatamas ja jõudsin järeldusele, et toalilled tuleb välja visata ning koduõu ära asfalteerida, sest põhimõtteliselt on võimalik igast taimest mürgitus saada (ka kartulist ja pihlakast). Kaks kõige mürgisemat taime on meil aastaid kodus kasvanud ning kasvavad ka edasi, sest ma ei tegele lillede lutsutamisega vabal ajal ju (no ei jaluta aias ringi mõeldes "mul on igav, mida teha? Hmm, see on vist väga mürgine sõrmkübar, sööks teda natuke, vaatame mis saab"). Lisaks käisime ühel ööl ka diskopalli vaatamas - paljuräägitud Vabadussammast. Ausalt ütlen, siis mul on ükskõik (pigem negatiivse alatooniga) kuid selle raha eest oleks midagi paremat tahtnud. Kuigi on üks nurk Harju tänavalt vaadates kust see asi päris normaalne välja näeb. Kuid lähedalt ja valgustatuna on ta täielik diskopall.

PS! Lisaks saime me L-ga 20ndal ka rahvusromantiliselt vanaks. Hurraaa!

auväärses eas proua.

Ma olen nüüd siis neljakümnendates. Kas ma peaksin tundma ennast vanana või teisiti? Ma ei tunne ju! Mu aju arvab endiselt, et ma olen nii umbes 25 ja ega ma ei saa teda sundida teistmoodi mõtlema. Kuid ühiskonna arvates peaksin ma nüüd ilmselt muretsema endale üheksa last ja pühenduma kodukaunistamisele. Aga vaat ei keskendu!

järgmisel aastal saab vast ... PULMA!

Kõikidele ahhetajatele - mitte küll minu omasse (vähemalt mitte fveel). Aga folgi ajal toimusid minu tutvusringkonnas kahed kihlused. Ühed pulmad ilmselt järgmisel aastal ja teised siis veel aasta pärast esimesi. Nii lahe! (see taasakaalustab neid kahte lahutust, mis mu tutttavate seas kevadel võimust võtsid).
PALJU ÕNNE ASJAOSALISED!