Tere, selles suvel siis ilmselt viimast korda. Pühapäeval (vist) algab sügis, kuigi loodus on viimase nädalaga läinud nii sügiseks, et kohati on juba kurb. Kummaline on see, et hommikud on imeilusad, päike paistab, kuid juba keskpäevaks on kõik mattunud pilvedesse ja sajab paduvihma. Just lõppes järjekordne vihmahoog.
Kuid nüüd siis vahepeal toimunust. Saabus uus aasta, selle puhul peeti ka pidu. Sünnipäevaks kinkisid kolleegid imeilusa vitraaži, riputasin selle suure toa aknale. Kui kooliaasta algus oli tore, siis edasi läks asi hullumajaks. Minu klassi pätist on saanud kriminaal ja sellest on tegelikult kahju. Tööd tõi see samuti juurde. Kuid muidu on tore, selle aasta kaheksas ja üheksas klass on vahvad, suudavad tööd teha ning inimese kombel mõtelda.
Lisaks tööle on alanud ka ülikool, esimene sessioon oli kohe septembri alguses. Talv tundub tulevat lihtne, enamus aineid on kas kodueksami või esseedena (mis on sisuliselt üks ja sama, lihtsalt aega on erinevalt), "päris" eksameid on ainult kolm. Kevadel see-eest üheksa! Siis ma ilmselt hullun. Kuid loengud on vahvad, inglise kirjanduse õppejõud (temaga on meil ka ajalugu) räägib ainet nii, et kõhulihased on pidevalt töös.
Ja tantsimisest ka. Viimased nädalad tegime täie tambiga tööd tänaseks esinemiseks Paunvere väljanäitusel. Esinemisi oli neli, üldiselt läks kõik hästi. kaks murul toimunut olid veidi libedad ja panid koperdama. Pealaval olid betoonplaadid, mis mulle lõppes juba teise tantsu ajal halvasti - astusin plaatide vahesse ja väänasin jala korralikult välja. jah, jälle kord see parem pahkluu, seekord küll rohkem jalalaba ka. Aga ma pidasin vapralt vastu kuni komanda esinemise viimase tantsuni, siis enam ei suutnud. Kuid viimaseks esinemiseks külmutati jalg ning kaks tantsu sain siis ka teha. Eks näis, mis esmaspäevaks on, siis lähevad trennid edasi. Kui ikka väga valus on, siis enesepiinamisega ei tegele ja jätan nädala vahele.
Kallid kõikidele!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar