Vaevlen siin juba viiendat päeva. Hommikuti on elu ilus - jalg on olnud tunde horisontaalasendis ja kepsutan ringi. Selleks ajaks kui ma olen terve päeva tööl viibinud, on tipa-tapa otsustanud valutama hakata, säärelihas kisub krampi ja peopessa on kargu hoidmisest tekkinud vääääga valus koht. Arusaada, miks ma püüan nii palju kui võimalik mitte liikuda ja kui ma pean liikuma, siis siseruumides kargu abita. Eilne päev oli eriti hull - ma olin terve päeva tööl (kolmeni), siis tulin koju, triikisin piduriideid ja käisin duši all (see võtab tavapärase 15 minuti asemel 40) ja läksin kolleegidega teatrisse - tund aega bussis, siis neli tundi teatris ja tund aega bussis. Jalg kogu aeg allapoole, ei olnud mingit võimalust ka teda horisontaalasendisse viia. Selleks ajaks kui koju jõudsin oli mul isegi süda paha, sest kogu aeg oli ebamugav. Lohutus on see, et homme epab veel tööl käima, reedel on elu veidi lihtsam ja siis saab loodetavasti juba vabamalt võtta.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
2 kommentaari:
Niuts! Aga võib ju ka tekitada loosungi, et kõik, mis ei tapa, tundub kunagi hiljem naljakas! See oli bagu lollide lohutus võinii.
Suur kalli ka sulle!
Haha! Või siis, et mis ei tapa, tundub kellelegi teisele naljakas.
Mitte et ma sinu üle naeraks, eiei. Väga kahju kuulda, et paha on. Aga homme on selle võrra parem, biliiv mi.
Postita kommentaar