neljapäev, jaanuar 1

aasta uus

Head uut! Mulle saabus ta pealinnas, kallite inimeste keskel, paljude sõnumite ja telefonikõnedega nendelt kallitelt, kes pealinnas ei viibinud. Igatahes uue aasta kallistused teile kõigile.
Ja et pealinnas käik oleks ka kultuurne, käisime kõige ilusama haldjaga hommikul ka loomaaias. Peamine eesmärk oli näha väga lähedalt ja oma silmaga kiizusid, keda muidu näen kaamera vahendusel. Kiizud ei petnud mind, kõik kolm olid väljas, näitasid ja kekutasid, tegid demonstratsioonkaklusi ja vaatasid meiel läbi klaasi 30 cm kauguselt otsa. See oli väga lahe kogemus. Lisaks amuuri kiizudele oli talvisel ajal hea vaadata ka triibumiilusid (meenutused ühest ammusest külaskäigust, kus loomaaias olidki ainult miilud) ehk siis tiigreid ja lumemiilusid ehk irbiseid ja jäämiilusid, tuntud ka kui kaisukarud. Karjaga kitsi (kepsmiilud) ja kaameleid, (küürmiilud) surikaate, (karjalise eluviisiga pisimiilud) kellele põnevuse pärast naabriks pandud kiskja (täpsemalt jaguarundi ehk siis jagumiilu), magav vöölane (juures silt - ma magan, mitte ei ole surnud), elevante (nähtud umbes 5 meetri kauguselt, vahel ainult elektrikarjus). ja loomulikult kongninaga lendmiilusid ja tuttkõrvmiilusid (ilveseid), keda oleks saanud ka läbi võre sügada ja kes meiel lahkelt näitasid, kuidas nad liha söövad Talvine aeg tähendas ka seda, et loomi sai vabalt vaadelda, ilma et oleks pidanud rajama endale teed karjuvate väikelaste vahel. Talvine loomaaed on hoopis midagi muud, soovitan kõigile. Pange ainult soojalt riidesse ja tehke troopika- ja elevandimajas soojenduspause ning minge kohale umbes poole kümneks - siis on toitmisaega ja loomad nähtaval.



.




Kommentaare ei ole: