Mul on praegu hea võrrelda kahte neist - üks kellega ma olen harjunud uues kohas, ja uus nägu vanas kohas. Vana on oma, tead kuidas ja mida ta tahab. Uus on aga pehmelt öeldes mölakas - majas teda ei näe, kolleegidega ei suhtle, tööl käib siis kui tuju tuleb ja ega ta töö juures eriti tööd vist ka ei tee. Hüüdnimeks on tal Tuulevaikus. Ei imesta, et teda teadvad inimesed kaasa tunnevad neile, kes temaga töötama peavad. Õnneks ei kesta see enam kaua, jaanuarist eeldatavasti pühendan ennast uuele kohale ja vanale ülemusele täielikult, siis on kohustused vana koha ees täidetud.
PS! Suvine Šotimaa oli suurepärane, selle kirjeldamiseks on sõnadest ekraanil küll vähe, aga ma püüan millalgi ka lühikese pilt-ülevaate panna.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar