Olin sunnitud selle FB-st maha võtma, sest tundub, et osa inimesi tundis ennast puudutatuna. Kuid siin saan avaldada, muutmata kujul. Selline see emotsionaalne purse sai. jah, ma tean, ma ei peaks võtma suvalisi usuhulle ja netikommentaatoreid südamesse, kuid ma näen selle kasvatuse vilju ka koolis. meie lapsed on täis vihkamist teiste rahvuste vastu ning see mõtlemine ja mõistimine, mida me üritame koolis neile sisendada, nullitakse kodus ära mõne "kenjaalse" vanema poolt.
Igatahes, siin ta siis on:
Pole olemas midagi tagurlikumat ega ajast mahajäänumat kui organiseeritud usk ja "keskmine" eestlane (teiste rahvuste kohta võib ilmselt sama öelda, lihtsalt eestlaste kohta on meil paratamatult rohkem infot). Vabandust, kõik religioossed sõbrad, aga viimased paar kuud on tekitanud minus erilise vastikuse usufnaatikute ja nendega kaasakaagutavate mõtlemisvõimetute olendite (loe: Vooglaiu sugused) suhtes.
Ja kuna selgus, et inimestel ikkagi on funktsionaalse lugemisega raskusi, siis muutsin postituse nähtavaks ainult lähematele inimestele. Ilmselgelt on mu tuttavate seas inimesi, kes tunnevad ennas usufanaatikuna, et ennast sellest väljaütemisest puudutatuna tunda.
Demokraatia võlu ja valu ongi sõna- ja usuvabaduses. Mina leian, et traditisooniline kirik oma keskaegsete dogmadega on ajast ja arust ning võiks ühiskondliku elu koha pealt suu kinni hoida. Eriti Eestis, kus sellel institutsioonil puudub igasugune võim. Kuid millegipärast jääb kirikule ette just see osa elust, mis on tegelikult sügavalt igaühe isiklik asi. Ja siis karjutakse nii kõvasti, kui kopsud kannavad. Ja "keskmine" ksenofoobist, rassistist ja vihkamisest küllastunud enesekeskne eestlane karjub kõvasti kaasa. Sellistel hetkedel on mul tõesti piinlik olla osa rahvusest, kes kõigest hingest tahab maailmale anda endast sellist kuvandit. Ja samas ma ju tean, et Eesti on täis inimesi, kes on head, tolerantsed, mõistvad ja lihtsalt imelised. Kuid kuna nad on kõike seda ja enamgi veel, siis nad ei karju sellest kogu maailmale ja nii peab suur maailm nende kohalolu lihtsalt kas enda jaoks loogiliselt tuletama või siis jäämagi arvama, et eestlased on ülbe pisirahvus, kellega pole suurt mõtet tegemist teha.
Ja kuna selgus, et inimestel ikkagi on funktsionaalse lugemisega raskusi, siis muutsin postituse nähtavaks ainult lähematele inimestele. Ilmselgelt on mu tuttavate seas inimesi, kes tunnevad ennas usufanaatikuna, et ennast sellest väljaütemisest puudutatuna tunda.
Demokraatia võlu ja valu ongi sõna- ja usuvabaduses. Mina leian, et traditisooniline kirik oma keskaegsete dogmadega on ajast ja arust ning võiks ühiskondliku elu koha pealt suu kinni hoida. Eriti Eestis, kus sellel institutsioonil puudub igasugune võim. Kuid millegipärast jääb kirikule ette just see osa elust, mis on tegelikult sügavalt igaühe isiklik asi. Ja siis karjutakse nii kõvasti, kui kopsud kannavad. Ja "keskmine" ksenofoobist, rassistist ja vihkamisest küllastunud enesekeskne eestlane karjub kõvasti kaasa. Sellistel hetkedel on mul tõesti piinlik olla osa rahvusest, kes kõigest hingest tahab maailmale anda endast sellist kuvandit. Ja samas ma ju tean, et Eesti on täis inimesi, kes on head, tolerantsed, mõistvad ja lihtsalt imelised. Kuid kuna nad on kõike seda ja enamgi veel, siis nad ei karju sellest kogu maailmale ja nii peab suur maailm nende kohalolu lihtsalt kas enda jaoks loogiliselt tuletama või siis jäämagi arvama, et eestlased on ülbe pisirahvus, kellega pole suurt mõtet tegemist teha.
1 kommentaar:
Noh
https://www.youtube.com/watch?v=rEjAf0VFuzw
:)
Postita kommentaar