Inimesed on nõmedad!

Mitte kõik inimesed loomulikult, aga need, kes ei suuda ajaga kaasas käia ja siis seda ka valjuhäälselt kuulutavad. Mis mind täpselt ajendab seda ütlema, on isiklike vestluste teema, internet pole see koht (kuigi internet ise selle avalduse põhjustas). Kuid niipalju siiski - kui te ei tea, mis keskkonnaga on tegemist ning kes ja kuidas sinna ligi pääseb, siis ei tasu ka tekitada paanikat ning hakata kollektiivi vägivaldselt kaheks rebima. Ja eriti loll on väide, et inimesel ei saa olla rohkem kui neli sõpra, ülejäänud on juba "ainult tuttavad". No andke andeks, aga minul on küll rohkem kui neli neid inimesi, keda ma pean enamaks kui tuttavaks. Ausõna inimesed muretsege endale elud (või jääge ära pensionile, kui enam teiste inimestega koos hakkama ei saa) ning lõpetage ära nende kallal irisemine, kellel elud olemas on.

Urrr, aga ma olen tõsiselt vihane.

PS! Inimesed, kes ei suuda oma lapsi ise kasvatada ei tohiks neid saadagi (teine põhjus, miks ma vihane olen)

saabunud on sügis

Sügis saabus koos digitelevisiooniga, mul hakkab arenema sõltuvus. Enne seda kui päris-sügis tuli, käisime veel sõpradega naabritel lahe taga külas, nägime Suomenlinna kindlustusi ning ühistransporti, kõige kaunimat haldjat ka (tema pärast me üldse läksimegi). Jõudsime ka järeldusele, et see on somnikute esimene ühine välisreis ning aeg on luua Naissaarele autonoomne piirkond ning asuda seda lastega täitma.

Pilt on minu teada Sproti tehtud, ma loodan et ta väga ei pahanda. Mu enda pildid on lihtsalt väga mujal kui mu enda arvuti.

Ma pole viimasel ajal väga siia jõudnud, aga põhjus on see, et meil on nüüd ka ühisblogi, kuhu ma jõuan veidi tihedamini kui siia. Aga ma püüan ennast parandada.

Vanadus toob kaasa tervise halvenemise.

Käisin perearsti juures, nagu ikka iga kahe aasta tagant. Võtsin siis ennast kokku ja iitsatasin vaikselt ka, et ühest kõrvast ei kuule ja selg teeb ka trikke. Mis selgus – kõrvas oli jube mädane ja väljaravimata põletik (sest ma polnud seda tähele pannud lihtsalt), mille tulemusena sain 12 päeva antibiootikume süüa, poole sellest ajast veel kahte erinevat. Üks kahest põhjustas unehäireid, mis seisnesid selles, et ma olin öösiti poolunes ja sisuliselt ei maganud.
Seljaga saadeti röntgenisse. Eile käisin siis järelkontrollis. Tulemus – homme kõrvakliinikuuse erakorralisse vastuvõttu, sest ravi pole kõrvale aidanud ja viga on suurem kui algselt arvati. Seljaga on ka hullud lood, kuna toimunud on kahe diski vahelise kanali ahenemine, mis võib tulevikus osutuda probleemiks. Praegu kästi ujuda ja anti kaasa ports harjutusi seljale.
Varsti võin ma ilmselgelt hakata mingit pensioi taotlema, sest ega ma ju nooremaks lähe …

Diskopall ja mürgised taimed.

Käisin pealinnas. Lisaks sugulaste nägemisele (sünnipäevad ju) käisin ka botaanikaaias mürgiseid kodutaimi vaatamas ja jõudsin järeldusele, et toalilled tuleb välja visata ning koduõu ära asfalteerida, sest põhimõtteliselt on võimalik igast taimest mürgitus saada (ka kartulist ja pihlakast). Kaks kõige mürgisemat taime on meil aastaid kodus kasvanud ning kasvavad ka edasi, sest ma ei tegele lillede lutsutamisega vabal ajal ju (no ei jaluta aias ringi mõeldes "mul on igav, mida teha? Hmm, see on vist väga mürgine sõrmkübar, sööks teda natuke, vaatame mis saab"). Lisaks käisime ühel ööl ka diskopalli vaatamas - paljuräägitud Vabadussammast. Ausalt ütlen, siis mul on ükskõik (pigem negatiivse alatooniga) kuid selle raha eest oleks midagi paremat tahtnud. Kuigi on üks nurk Harju tänavalt vaadates kust see asi päris normaalne välja näeb. Kuid lähedalt ja valgustatuna on ta täielik diskopall.

PS! Lisaks saime me L-ga 20ndal ka rahvusromantiliselt vanaks. Hurraaa!

auväärses eas proua.

Ma olen nüüd siis neljakümnendates. Kas ma peaksin tundma ennast vanana või teisiti? Ma ei tunne ju! Mu aju arvab endiselt, et ma olen nii umbes 25 ja ega ma ei saa teda sundida teistmoodi mõtlema. Kuid ühiskonna arvates peaksin ma nüüd ilmselt muretsema endale üheksa last ja pühenduma kodukaunistamisele. Aga vaat ei keskendu!

järgmisel aastal saab vast ... PULMA!

Kõikidele ahhetajatele - mitte küll minu omasse (vähemalt mitte fveel). Aga folgi ajal toimusid minu tutvusringkonnas kahed kihlused. Ühed pulmad ilmselt järgmisel aastal ja teised siis veel aasta pärast esimesi. Nii lahe! (see taasakaalustab neid kahte lahutust, mis mu tutttavate seas kevadel võimust võtsid).
PALJU ÕNNE ASJAOSALISED!

kuidas vaesuvale linnale raha teenida.

Skeem on väga lihtne - käime ringi ja kirjutame välja parkimistrahve ka nende asjade eest mille eest iial pole trahve välja kirjutatud. Kui varem sai trahvi selle eest, et sa olid kas parkimisajast üle läinud või selle eest üldse maksmata jätnud, siis tänapäeval saab trahvi ka "parkimise eest kohas kus see pole lubatud" kuigi tegemist on ametliku parkimisalaga ja mul oli kõige eest makstud. Milles seisnes linnavalituse geniaalsus - kõik autod kelle oli kasvõi natuke ratastest kõnnitee peal said trahvi, kuna see "ei ole lubatud". No kuulge, esiteks pole seal kõnniteedki korralikku ja teiseks kui mina oleksin nelja rattaga teel siis ei mahuks enam teised autod mööda, sest vanad tartu hobuvankriteed ei ole mõeldud kaherealiseks liikluseks (see tänav tehti ruumipuudusel ühesuunaliseks aastaid tagasi). Ja kõik ülejäänud varemparkijad parkisid ka nii. On sead! Aga noh, ilmselt pääsesin isegi lihtsalt ja linnavalitsuse omad olid ka väga arusaajad, aga ju on linnal ikka raha väga vaja kui juba nii otsitud põhjustel hakatakse trahve tegema ja mööda nurgataguseid tänavaid neid kohti üles otsima kus teistmoodi parkida ei ole võimalik. Hea, et ma tartu linnale vähemalt makse ei maksa.