Mõtisklusi talvest

Mul on talvest juba siiber. Kui just peab talv olema (lund on ju tegelikult ilus vaadata ja metsas jalutada on ka tore), siis miks sellise külmaga? Miinus viis on paras, ei pea olema miinus 25, et aru saada, et meil on neli aastaaega. Ja ma tõesti loodan, et kui talv nüüd algas, siis veebruaris lõppeb ta ka ära, mitte ei kesta maini.
Ja tänu koolimaja sisestele temperatuurierinevustele on mul kurk haige, pea on paks ja kodus on ka külm (kuigi toatemperatuur on mul normaalne +20). Vähemalt soojendas avuti üles mu sõrmed, varbad on ikka veel külmad. Meil on lihtsalt koolis nii, et minu klassis on üle 20 kraadi sooja, kuid pikapäevarühma klassis (kus ma veetsin täna kolm tundi järjest) oli vist ainult 16 (kui mitte vähem) ja õpetajate tuba oli veel jahedam. Meie küttesüsteemi kokkuvõte on: it has a mind of its own and it does not appreciate interruptions.

Tähh, Kala!

Mäng oli imevahva, ma nautisin seda väga. Lõpus kiskus veidi tegevusetuks, kuid siis me lihtsalt punusime uusi intriige, mis muutis asja jälle põnevamaks. Koht oli armas ja kõiki inimesi väga tore näha. Lisaks tean ma nüüd seitset erinevat viisi, kuidas inimestele pimedas ligi hiilida ja neil kõri läbi lõigata (tänud reisikaaslastele). Kuna jäin ellu, siis loodan ka järge.

vimaks võtsin ma midagi ette

Oma kroonilise kangekaelsuse suhtes. Käisin neuroloogi juures, ta litsus paari kohta, mina oigasin ja diagnoos oli - taastusravisse. Kurb pool on see, et kuna need pinged mu lihastes on muutunud (ilmselt) krooniliseks, siis päris lahti ma nendest ilmselt enam ei saagi. Aga nüüd võtan ma õhtuti lihaseid lõdvestavaid tablette, mis panevad mu poole tunni jooksul peale võtmist magama. Ja alkoholiga on kuuks ajaks aidaa. Nii võib minust veel karsklane saada.

ma olen kuid olnud kirjutamata

Et siis lubasin jälle siia kirjutama hakata. Täna on see päev, kus teha kõiki neid asju, mis siiani on ajapuudusel tegemata jäänud.

Vahepeal on saabunud sügis, mina olen taas kord saanud külmetuse koos kõrvapõletikuga. Muuhulgas jätkan oma haridusteed, seekord siis inglise keele õpetamise alal. Konkreetne kursus tundub vähemalt esialgu üsna lihtne, eelnev haridus oli lihtsalt paar taset kõrgemal, kuid kordamine kulub ära ja igasugused õpetamisnipid ka. Kuigi tingimus - lugeda aasta jooksul üks 300 lk raamat inglise keeles ja teha sellest esitlus (koos ütlusega "ma loodan, et see teile liiga raske pole") oli veidi suud lahti võttev. Ja mitte seepärast, et liiga palju, vaid pigem seepärast, et ma loen paksemaidki raamatuid ühes kuus. Aga mõnedele see kindlasti ka on raske, seega ma vaikin ja mõtisklen millist pähklit lugeda, et endal ka huvitav oleks.
Kahe päeva pärast algab vaheaeg, mis tähendab tervelt ühte vaba päeva. Veerand on olnud lihtne, klassijuhatamist mul pole, elu on mõnus ja muresid palju vähem kohe. Raha ka muidugi, nii et kõik, kes tahavad mulle tööpakkumisi teha - laske aga käia!

It's done!

Täna hommikul, pärast mitmeid unetuid öid ning raamatute lugemisest ja arvutiekraanile vahtimisest väsinud silmadega, esitasin ma oma bakatöö teemal "Christian and pagan elements in the Anglo-Saxon poem Beowulf". Kõikide eelduste kohaselt toimub kaitsmine kas 9 või 10 juunil. Kui see on edukalt läbitud, siis lõpuaktus on 30 juunil, Tartu Ülikooli ajaloomuuseumis. Kui kõik läheb nii nagu peab, siis toimub ka pidu. Selle aeg on täpsustamisel, sest 30 juuni on nimelt tööpäev.
Jippiiiii!

Kas pojad või kutsikad?

Vahet pole kummad, aga igatahes on neid nüüd kaks tükki juures. Täna hommikul sai Darla, Tallinnas elutsev amuuri leopard, kaks poega. Pilt on loomaia koduka kaudu ka otse jälgitav. Armasad ja tähnilised nad on, emmemagnetid ning üllatavalt üsna häälekad. Vaadake ja heldige!

Laupäev - planeerin kuidas eemaldada Edgar poliitiliselt pildilt

Nagu lubatud. Toimus kõik Aegviidul, planeerijaid oli mitmeid, leidus ka üks, kes oli nõus asja läbi viima. Kahjuks ei õnnestnud, aga plaan oli hea, ja ühtegi inimest sellega inkrimineerida ei oleks saanud.

Mitte-teadjatele - toimus LARP, mis seekord oli siis Eesti poliitikamaastikust. Mina oli IRL-i esinumber, muuhulgas tahtsin Tartusse NASA treeningkeskust ning Keskse Isamaaa ja Respublica liidu moodustamist. Mõlemad oleks vist ka õnnestunud, kuid enne kõlasid lasud. Mina selles süüdi polnud, kuid millegipärast kahtlsutavad kõik Edgari pooldajad mind. Mäng lõppes siiski enne kui käteväänamiseks oleks läinud. Taas kord mina elus ning puhaste paberitega (kordki võiks mäng lõppeda nii, et ma ka vahele jään, see oleks päris huvitav välja mängida). Kuid väga vahva oli, L-i mängud on alati mõnusad ning intriigidest tulvil; seltskond oli oma ja tuttav, mis annab palju juurde asjale. Ootame igatsusega järgmist Maskeraadi, mida lubati L-i sünnipäevaks.