Märts IV

Olles tänase päeva jälginud poliitilisi välisuudiseid põhjalikumalt kui tavaliselt (no oli lihtsalt selline päev) on minu peas keerlemas mõte "Kas tõesti tulebki sõda?" See, mida T ütles on aina tõesem - ajalugu saab õppida, mitte ajaloost õppida.

Märts III

Neurokirurg oli tore vanem meesterahvas, kes suhtus minu muresse väga mõistvalt. MRT uuring on 8. aprillil, praegu on diagnoosiks lülivaheketta haigusseisundist põhjustatud ishias, mis iganes loom see on. Ta arvas, et need kettad mis mul juba kaks aastat tagasi olid sopistunud, võivad nüüd olla veel rohkem sopistunud. Eks siis aprillis selgub,  mis seal toimub ja mis edasi saab. 

Muuhulgas sain ma juba reedel neuroloogi käest ka valuvaigistid, mida just luupõletike puhul määratakse. Memmel tekitasid need hallutsinatsioone, ma loodan, et pääsen ilma - üldiselt ma ravimite kõrvalnähte ei saa. Kui saan, eks annan teada, mid põnevat siis näidatakse. 

Tänases kooriproovis koos naaberküla kooriga tekkis küll tunne, et nende dirigent (kes on väga ebameeldiv) võiks küll hallukas olla, kuid  proovil endal polnud viga, täna oli üle pika aja tunne, et ma äkki isegi oskan laulda.

Märts II

Saabus detsembrikuise loo lahendus - eile saabus kiri prokuratuurist. Tüüp sai 40 tundi ühiskondlikku kasulikku tööd, mille peab sooritama 28.aprilliks. Samas on nii "tore" see, et lahendis (mis antakse ka talle) on toodud meie nimed ja aadressid, et ta teaks paremini kuhu tulla noaga vehkima kui tuju tuleb. Samas teame meie tema nime ja aadressi ka. Nii et järgmine kord, kui kokku saame, siis pesapallikurikad kaasa ja Vastse-Kuustesse!

Märts I

Käes on kevade esimene torm. Teadupärast mulle tormid meeldivad, nagu ka seekordne.

Positiivseid terviseuudiseid ka - eile õnnestus mul lõpuks jõuda oma seljanärviga perearsti juurde, samal päeval ka kohe neuroloogi juurde (nad mõlemad jõudsid järeldusele, et see, mis mu vasaku küljega toimub, ei ole normaalne). Neuroloog ütles, et see nõuab neurokirurgi konsultatsiooni. Helistasis siis kliinikumi registratuuri olles valmis, et esimene vaba aeg on mais (kui veab). Registratuurist öeldi, et kas esmaspäev 10. märts sobib? Keegi oli aja ära öelnud. Mina ütlesin, et muidugi sobib. Nii et esmaspäeval roomame mina ja mu närv neurokirurgi juurde ja vaatame, mis edasi saab. Ilmselt tehakse uuringuid ja pilte, et vaadata, kas midagi on kusagil vahel. 

Mu masendus elab paremini ja on vähem masendunud, kuigi tal on jätkuvalt oma hetki hilisetel öötundidel, kui on aega mõtelda ja kui mu puus valutab nagu põrguline.

Veeburar III

Täna on väljas tõeliselt kevadine tunne - päike paistab ja linnud laulavad. Pean tunnistama, et tänavune talv on olnud minu meele järgi. Reedel, kui ma Murdjakoera jalutasin (mina istusin aias ja tema jooksis ringi), siis hakkas jopega suisa soe. Tegin siis jope eest lahti. Tulemus - täna köhin.
Ja veel - head vabariigi aastapäeva meile kõigile.

Veebruar II

See on nii "tore" kui su lihased otsustavad, et on aeg minna segi - see, mis sai alguse G sünnipäeval augustis on nüüdseks arenenud millekski selliseks, mis kõndida ei lase. Käies sureb vasak jalg ära, elu tuleb tagasi siis, kui kas kummardada või kükitada. Tegelen asja ravimisega.
Seekordne nädalavahetus polnud üldse väga tore, mitu halba asja langesid kokku ja see kõik muutus minu jaoks liiaks. Õnneks piirdus asi nutuhooga. Olukord sellest paremaks ei muutunud, kuid vähemalt mõtlemisvõime tuli tagasi.

Veebruar

Täna on õues tõeliselt kevade tunne - lumi sulab, päike paistab ja linnud laulavad. Tartu kandis olid põllud paljad, täna Põhjanaba kanti jõudes on siis lund veel küllalt. Praegu on akna taga kaks ilusat ja heas toitumuses (tänu naabritele) isaleevikest. 

Ma olin kaks ja pool nädalat haiguslehel, loodetavasti läheb nüüd asi paremaks. Äkki isegi otsustab mu seljanärv normaalseks hakata ning pikemalt kui 100 meetrit kõndimine saab taas võimalikuks. 

Eile pidasime vanaema sünnipäeva - seekord kestis pidu kella kaheni varahommikul, mis on isegi meie jaoks rekord. Pidu oli mõnus nagu alati.