Möödunud nädalast.

Ma ei jõudnud terve eelmise nädala jooksul siia kirjutama. Ma ei suutnud jõuda otsusele, mida kirjutada. Täna jõudsin järeldusele, et mõttekam on kirjutada kõigest. Eelmisel esmaspäeval käisin siis üle pika aja tantsimas. Tantsida oli mõnus, aga mõne inimese suhtumine on ainult nõmedamaks läinud. See, et mina võistutantsimisel ei käinud tähendab tema arvates, et mina ei tohigi selle üle rõõmu tunda, kuidas meil läks. Täielik idioot, sama nõme inimene kui Leelo KN. Sellepärast mitte väga pikalt põdedes hakkasin ma ennast läbi närima oma õppimistest. Alustasin eksitussõnade harjutustega. Kahjuks ei saa neid teha üle kolme järjest, kuna pärast kolme harjutust oled sa ennast vihastanud seaks (ma tean, et mitte sina, Piret) programmi peale, mis ei saa tõlgetest aru ka siis kui erinevus on ainult ühes tähes. Igatahes olen jõudnud selleni, et teha on ainult natuke aprilli harjutusi, ka mai omad on juba tehtud. Ülejäänud õppimine kannatas natuke slle all et ma a)lugesin raamatuid; b) riisusin lehti ja c)mängisin raamatukoguhoidjat. Ja nädalavahetus kulus põhimõtteliselt Priidu sünnipäevale. Värskes õhus päikese käes tasakesi tiksuda ja õlut juua on mõnus, veelgi enam kui sellel järgneb õhtu, kus hakatakse jooma konjakit ja muidu joovastavaid jooke. Ma ei hakka laskuma detailidesse, aga nii mõnusat pidu pole tükk aega olnud, isegi pühapäevane enesetunne ei tumesta häid külgi.

Aga muidu tegin ma tööd, tööd ja veelkord tööd.