Eile õhtuse Viimse reliikvia tõttu tuli meelde lapsepõlv. Mõningaid tsitaate tahaks jagada ka teiega, osad neist on läinud igapäevasesse kõnesse.
"Kas preili Agnes on ikka tervise juures" (noogutus) - "Oleme me ikka õigel teel?" (noogutus, millele järgneb veidi äkšõnit ja verevalamist)
"Klooster põleb, kas see on lõpp?" - "See on pole lõpp, see on alles algus"
"Nad purustasid püha reliikvia" - "matsid jäävad matsideks. Asjata tegid seda, ilma reliikviata ei saa nemadki hakkama" (ja oi kui tõsi see on).
"Ma ei ole enam vaba, mul ei ole teist valikut" (Gabriel on nii nunnu kui ta seda ütleb)
Ja veel palju teisi, aga ma nägin filmi siiski alles poole pealt, kuna ma tegelesin vahepeal autosõiduga.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar