Hommikust alates sajab lund. Valget maad vaadata on ilus. Lumehelbed on ilusad. Aga talv ei ole ilus, enam mitte. Hommikul ärgates kuulsin kuidas tihane akna taga "sitsikleit, sitsikleit" laulis. Selle peale lumesadu näha on piin. Loodetavasti ei kesta talv enam kaua.
Vahepeal oli kirjutamises 20-minutine paus, selle ajaga on lumesadu läinud veel hullemaks. Akna taga hõljub suuri valgeid räitsakaid. Räitsakate vahel lendab rohevinte, kes kulgevad marsruudil kooli ees kasvav puu - neljanda klassi lindude toidumaja. Nii lahe on vaadata kuidas puu võra on täis mõnusaid pontsakaid vinte. Neid on seal ikka palju-palju (ma olen kergelt troll, nii et numbritega on raskusi/rasedusi).
Siia võiks veel tsiteerida Indrek Harglat: "Kui hommikul sajab kergelt lund, siis pealelõunal tuiskab kinni, et õhtul padulund otsa sadada"(French ja Koulo Tarbatus, 2007). Ja üleüldse, inimesed, kes sellise kliimaga maal usuvad ennast parasvöötmes elavat, kannatavad raskekujulise orientatsioonihäire all.
Siia võiks veel tsiteerida Indrek Harglat: "Kui hommikul sajab kergelt lund, siis pealelõunal tuiskab kinni, et õhtul padulund otsa sadada"(French ja Koulo Tarbatus, 2007). Ja üleüldse, inimesed, kes sellise kliimaga maal usuvad ennast parasvöötmes elavat, kannatavad raskekujulise orientatsioonihäire all.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar